Otse põhisisu juurde

VILJANDI PRIIT

Otsing sellest blogist

Laulupidu laulmata lauludest / Song Celebration of Unsung Songs

kuupäeval juuni 26, 2025

Lingi hankimine
Facebook
X
Pinterest
E-post
Muud rakendused

Eesti kunst Estonian art Kursi Koolkond Priit of Viljandi Priit Pangsepp Viljandi Viljandi Priit

Lingi hankimine
Facebook
X
Pinterest
E-post
Muud rakendused

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused

Näitused / Exhibitions

Meno Parkas galerii, Kaunas, Leedu Tokko&Arrak Galerii Viljandi Linnagalerii galerii / gallery 1984-1985 esinemised koos tollase TRÜ (Tartu Riiklik Ülikool) kunstikabinetiga 1988 Eesti noorte kunstnike näitus Tartus 1988 Eesti noorte kunstnike näitus Tallinnas 1988 osalemine Alma-Atas N. Liidu noorte kunstnike laagris 1988 Tartu kunstnike aastalõpunäitus 1989 Kursi Koolkond Viljandi teatris Ugala 1989 Tartu kevadnäitus (sama komplekt kunstnike ka Kohtla-Järvel) 1989 Eesti noorte kunstnike näitus Tartus 1989 Kursi Koolkond Pärnu teatris Endla 1989 Tartu kunstnike aastalõpunäitus 1990 isikunäitus Viljandi teatris Ugala 1990 Kursi Koolkond Tartu Kunstnike Majas 1990 grupinäitus Honolulus, The Art Treasures galeriis, USA 1990 Kursi Koolkond teatris Endla 1990 Kursi Koolkond hotellis Taru...

Öine soolo Kauba tänaval / Midnight Solo in Kauba Street

69. Tartu kunsti aastanäitus 69. Tartu kunsti aastanäitus Foto Jaak Kikas FB-lehelt

Oodates Viljandi paadimeest, ehk Moonaliisa naeratab / Waiting for the Boatman of Viljandi, or Moonaliisa Smiles

Viljandi paadimees Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. Kui neiu paadis, algab sõit, täis õnne kõik maailm. Ja neiu palgeil punab koit ning rõõmust särab silm. Refrään: Ah, silmad, need silmad ei iial unune. Need sinised silmad mul võitsid südame. Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse. Silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. Refrään. Hulk aastaid läind, ja Viljandis järv ikka kohiseb. Hall paadimees veel ikkagi neid silmi igatseb. Refrään. Boatman of Viljandi Young boatman extends his hand so kindly to a maiden who is standing in front of him so shyly to get over the water. When the maiden's in the boat, the ride begins, all the world is full of happiness. And on the maiden's face, the dawn is red and her eyes shine with joy. Ch. Oh, eyes, those eyes will never be forgotten. Those [beautiful] blue eyes conquered my heart. Then she embraces him and gi...

Priit Pangsepp